UML diagrammikeel
Mis on UML?
UML on visualne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arenajaile endile kui
ka erinevatele muudeli isikutele protssesi juures kuvada täpsamalt, milline arendatava toote sisemine
struktuur erinevatel tasandite olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajaminevav
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitimisdiagramm, Andmestruktuuri
kirjeldamiseks on näiteks olemidiagramm (ERD). Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutattakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks, kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks
Kuidas UML tekkis?
Uml tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsessi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled
kuhu siis aja jooksul tekiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm ingliskeelsest terminist
"Unified Modeling Language"
Mida saab kujutada UMLiga - ehk kui palju diagrammide liike olemas on?
Erinevaid UML liike on palju, näiteks:
- Vooskeem(Flowcahrt)
- Klassidiagramm(Class diagram)
- Objekti diagramm(Object diagram)
- Koostöödiagramm(Cllaboration diagram)
- Olemidiagramm(Entity Relation diagram)
- Kasutuslooskeem(Use case diagram)
- Olekuskeem(State diagram)
- Tegevusdiagramm(Activity diagram)
- Komponendi diagramm (Component diagram)
- Kommunikatsioonidiagramm(Communication diagram)
- Ajastusskeem (Timing diagram)
- Jadaskeem(Sequence diagram)
- Levituskeem(Deployment diagram)
- Paketiskeem(Package diagram)
- Profiilidiagramm(Profile diagram)
MõningaidUML liike
<<<<<<< HEAD
Kasutuslooskeem
=======
Kasutuslooskeem
Kasutuslooskeemid (Use Case Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi funktsionaalsust
kasutajate (actorite) vaatenurgast. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas erinevad kasutajad
suhtlevad süsteemiga ja milliseid funktsioone süsteem pakub.
Kasutuslooskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Actorid: Need on välised osapooled, kes suhtlevad süsteemiga. Actorid võivad olla inimesed,
teised süsteemid või organisatsioonid.
- Kasutuslood (Use Cases): Need on süsteemi funktsioonid või teenused, mida actorid kasutavad.
Iga kasutuslugu kirjeldab konkreetset tegevust või eesmärki, mida actor soovib saavutada.
- Seosed: Need näitavad, kuidas actorid ja kasutuslood omavahel seotud on. Seosed võivad
olla lihtsad jooned, mis ühendavad actorit kasutuslooga.
Kasutuslooskeeme kasutatakse sageli süsteemi nõuete kogumisel ja analüüsimisel, kuna need aitavad
visualiseerida, kuidas erinevad kasutajad süsteemiga suhtlevad ja milliseid funktsioone nad vajavad.
Need diagrammid on kasulikud ka kommunikatsioonivahendina arendusmeeskonna ja sidusrühmade vahel.
Klassidiagramm
Klassidiagrammid (Class Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi staatilist struktuuri
klasside ja nendevaheliste suhete kaudu. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objektid süsteemis
organiseeritud on ja millised omadused ning käitumised neil on.
Klassidiagrammid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Klassid: Need on süsteemi põhielemendid, mis esindavad objektide tüüpe. Iga klass sisaldab
atribuute (omadused) ja meetodeid (käitumised).
- Seosed: Need näitavad, kuidas klassid omavahel seotud on. Levinumad seosed hõlmavad
assotsiatsioone, pärilust, koostööd ja sõltuvusi.
- Abstraktsed klassid ja liidesed: Abstraktsed klassid on klasse, mida ei saa otse instantsida,
vaid neid kasutatakse teiste klasside aluseks. Liidesed määratlevad meetodite kogumi, mida
klassid peavad rakendama.
Klassidiagramme kasutatakse sageli süsteemi arhitektuuri kavandamisel ja dokumenteerimisel, kuna
need aitavad visualiseerida objektide struktuuri ja nendevahelisi suhteid. Need diagrammid on kasulikud
ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi ülesehitust ja disaini.
Jadaskeem
Jadaskeemid (Sequence Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad objektidevahelist suhtlust aja jooksul.
Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objektid omavahel sõnumeid vahetavad ja millises järjekorras
need sõnumid toimuvad.
Jadaskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Objektid: Need on süsteemi komponendid või instantsid, mis suhtlevad omavahel. Iga objekt on
esindatud ristkülikuna jadaskeemis.
- Sõnumid: Need on suhtluse üksused, mis näitavad, kuidas objektid omavahel suhtlevad. Sõnumid
võivad olla sünkroonsed (ootavad vastust) või asünkroonsed (ei oota vastust).
- Aja telg: Jadaskeemil on vertikaalne ajatelg, mis näitab sõnumite saatmise ja vastuvõtmise
ajakava.
Jadaskeeme kasutatakse sageli süsteemi dünaamilise käitumise modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks,
kuna need aitavad visualiseerida, kuidas objektid omavahel suhtlevad aja jooksul. Need diagrammid on
kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi töövoogu ja sõnumite vahetust.
Olekuskeem
Olekuskeemid (State Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad objekti või süsteemi olekuid
ja nende olekutevahelisi üleminekuid. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objekt reageerib
erinevatele sündmustele ja kuidas see mõjutab selle olekut.
Olekuskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Olekud: Need on objektide või süsteemi seisundid, mis kirjeldavad nende käitumist teatud
ajahetkel. Iga olek on esindatud ristkülikuna olekuskeemis.
- Üleminekud: Need näitavad, kuidas objekt liigub ühest olekust teise vastuseks sündmustele.
Üleminekud on esindatud noolena, mis ühendab kahte olekut.
- Sündmused: Need on välised või sisemised stiimulid, mis põhjustavad oleku muutumist.
Sündmused võivad olla kasutaja toimingud, süsteemi signaalid või muud tingimused.
Olekuskeeme kasutatakse sageli süsteemi käitumise modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks, kuna need
aitavad visualiseerida, kuidas objektid reageerivad erinevatele sündmustele ja kuidas nende olekud muutuvad.
Need diagrammid on kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi dünaamikat ja olekute haldamist.
paketiskeem
Paketiskeemid (Package Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi pakettide struktuuri ja nendevahelisi seoseid.
Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas erinevad osad süsteemist on paketiteks jaotatud ning kuidas need paketid omavahel seotud on.
Paketiskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Paketid: Need on süsteemi komponendid, mis sisaldavad klasside ja teiste elementide gruppe. Iga pakett on esindatud ristkülikuna paketiskeemis.
- Seosed: Need näitavad, kuidas paketid omavahel seotud on. Seosed võivad olla kasutusseos, pärilusseos või sõltuvus.
Paketiskeeme kasutatakse sageli süsteemi struktuuri modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks, kuna need aitavad visualiseerida, kuidas objektid ja klassid on grupeeritud pakettidesse. Need diagrammid on kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi struktuuri ja komponentide vahelist suhtlust.
>>>>>>> f2796d0c36ce68d0a58c0fc87b8123894e8f9dbd
Kasutuslooskeemid (Use Case Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi funktsionaalsust
kasutajate (actorite) vaatenurgast. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas erinevad kasutajad
suhtlevad süsteemiga ja milliseid funktsioone süsteem pakub.
Kasutuslooskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Actorid: Need on välised osapooled, kes suhtlevad süsteemiga. Actorid võivad olla inimesed,
teised süsteemid või organisatsioonid.
- Kasutuslood (Use Cases): Need on süsteemi funktsioonid või teenused, mida actorid kasutavad.
Iga kasutuslugu kirjeldab konkreetset tegevust või eesmärki, mida actor soovib saavutada.
- Seosed: Need näitavad, kuidas actorid ja kasutuslood omavahel seotud on. Seosed võivad
olla lihtsad jooned, mis ühendavad actorit kasutuslooga.
Kasutuslooskeeme kasutatakse sageli süsteemi nõuete kogumisel ja analüüsimisel, kuna need aitavad
visualiseerida, kuidas erinevad kasutajad süsteemiga suhtlevad ja milliseid funktsioone nad vajavad.
Need diagrammid on kasulikud ka kommunikatsioonivahendina arendusmeeskonna ja sidusrühmade vahel.
Klassidiagramm
Klassidiagrammid (Class Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi staatilist struktuuri
klasside ja nendevaheliste suhete kaudu. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objektid süsteemis
organiseeritud on ja millised omadused ning käitumised neil on.
Klassidiagrammid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Klassid: Need on süsteemi põhielemendid, mis esindavad objektide tüüpe. Iga klass sisaldab
atribuute (omadused) ja meetodeid (käitumised).
- Seosed: Need näitavad, kuidas klassid omavahel seotud on. Levinumad seosed hõlmavad
assotsiatsioone, pärilust, koostööd ja sõltuvusi.
- Abstraktsed klassid ja liidesed: Abstraktsed klassid on klasse, mida ei saa otse instantsida,
vaid neid kasutatakse teiste klasside aluseks. Liidesed määratlevad meetodite kogumi, mida
klassid peavad rakendama.
Klassidiagramme kasutatakse sageli süsteemi arhitektuuri kavandamisel ja dokumenteerimisel, kuna
need aitavad visualiseerida objektide struktuuri ja nendevahelisi suhteid. Need diagrammid on kasulikud
ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi ülesehitust ja disaini.
Jadaskeem
Jadaskeemid (Sequence Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad objektidevahelist suhtlust aja jooksul.
Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objektid omavahel sõnumeid vahetavad ja millises järjekorras
need sõnumid toimuvad.
Jadaskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Objektid: Need on süsteemi komponendid või instantsid, mis suhtlevad omavahel. Iga objekt on
esindatud ristkülikuna jadaskeemis.
- Sõnumid: Need on suhtluse üksused, mis näitavad, kuidas objektid omavahel suhtlevad. Sõnumid
võivad olla sünkroonsed (ootavad vastust) või asünkroonsed (ei oota vastust).
- Aja telg: Jadaskeemil on vertikaalne ajatelg, mis näitab sõnumite saatmise ja vastuvõtmise
ajakava.
Jadaskeeme kasutatakse sageli süsteemi dünaamilise käitumise modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks,
kuna need aitavad visualiseerida, kuidas objektid omavahel suhtlevad aja jooksul. Need diagrammid on
kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi töövoogu ja sõnumite vahetust.
Olekuskeem
Olekuskeemid (State Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad objekti või süsteemi olekuid
ja nende olekutevahelisi üleminekuid. Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas objekt reageerib
erinevatele sündmustele ja kuidas see mõjutab selle olekut.
Olekuskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Olekud: Need on objektide või süsteemi seisundid, mis kirjeldavad nende käitumist teatud
ajahetkel. Iga olek on esindatud ristkülikuna olekuskeemis.
- Üleminekud: Need näitavad, kuidas objekt liigub ühest olekust teise vastuseks sündmustele.
Üleminekud on esindatud noolena, mis ühendab kahte olekut.
- Sündmused: Need on välised või sisemised stiimulid, mis põhjustavad oleku muutumist.
Sündmused võivad olla kasutaja toimingud, süsteemi signaalid või muud tingimused.
Olekuskeeme kasutatakse sageli süsteemi käitumise modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks, kuna need
aitavad visualiseerida, kuidas objektid reageerivad erinevatele sündmustele ja kuidas nende olekud muutuvad.
Need diagrammid on kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi dünaamikat ja olekute haldamist.
paketiskeem
Paketiskeemid (Package Diagrams) on UML diagrammid, mis kirjeldavad süsteemi pakettide struktuuri ja nendevahelisi seoseid.
Need diagrammid keskenduvad sellele, kuidas erinevad osad süsteemist on paketiteks jaotatud ning kuidas need paketid omavahel seotud on.
Paketiskeemid koosnevad järgmistest põhielementidest:
- Paketid: Need on süsteemi komponendid, mis sisaldavad klasside ja teiste elementide gruppe. Iga pakett on esindatud ristkülikuna paketiskeemis.
- Seosed: Need näitavad, kuidas paketid omavahel seotud on. Seosed võivad olla kasutusseos, pärilusseos või sõltuvus.
Paketiskeeme kasutatakse sageli süsteemi struktuuri modelleerimiseks ja dokumenteerimiseks, kuna need aitavad visualiseerida, kuidas objektid ja klassid on grupeeritud pakettidesse. Need diagrammid on kasulikud ka arendusmeeskonna jaoks, et mõista süsteemi struktuuri ja komponentide vahelist suhtlust.